Lüürika

RIIM on sarnasekõlaliste sõnade kordumine. Riimiline luule sisaldab endas vormilisi korrastusi.

RIIMISKEEM on luuletuse riimide skeemi panemine.

Taluõuel seisab kana, A
ta on väga väga vana. A
Kõrval kasvab kasepuu, B
taevas särab ümar kuu. B
Riimiskeem: aabb

Taluõuel seisab kana, A
kõrval kasvab kasepuu, B
ta on väga väga vana, A
taevas särab ümar kuu. B
Riimiskeem: abab

Taluõuel seisab kana, A
kõrval kasvab kasepuu, B
taevas särab ümar kuu, B
kana - väga väga vana. A
Riimiskeem: abba
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm


VÄRSS on luuletuse rida.
Jälle kuused kumisevad.
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/8linnule/luuletused.htm

STROOF on luuletuse salm.
Tiri-liri-lii,
siri-lii.
Üle maa, üle ra`a!
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/8linnule/luuletused.htm

EPITEET on olulist esile tõstev omadussõna.
Räägi tasa minuga,
siis mu kuulmine on ergem.
Räägi tasa minuga,
tasa taibata on kergem.
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/9teema/kirjandus/kevadine.htm

PERSONIFIKATSIOON ehk isikustamine annab eluta objektidele ja asjadele inimlikke omadusi (puud sosistavad, õunad naeravad, sügis kõnnib üle aasa jne)

VÕRDLUSes kõrvutatakse kedagi või midagi ühiste tunnuste alusel (külm nagu jää, pulber kui sooda).

HAIKU on jaapani luule lühivorm. Sisaldab endas kolme värssi, kus silpide skeem on järgmine: 5+7+5. Haiku peamised teemad on armastus ja loodus.

Öine kuuvalgus 5 silpi
naeratab mulle vastu 7 silpi
tähtede säras. 5 silpi

Kalevipoja 5 silpi
raskete jalgade all 7 silpi
on merel udu. 5 silpi
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm

SONETT:
Lüüriline luuletus.
14 värssi, mis jagunevad nii: 4+4+3+3.
Igas värsis peab olema 11 silpi.
Peab olema puhas riim.
Ei tohi kasutada tühisõnu.
Peab olema puhas keel.
Kõige tähtsamad värsid on 1., 8. ja 14.
1. värss annab teema
8. värss annab kõrvalteema
14. värss sisaldab puänti
Eesti tuntuim sonetikirjutaja on Marie Under.

Üllatus (Marie Under)

Su suu mull’ jälle oli üllatav A
ning uus: kui lõhnav, kasteniiske nelk B
nelikvärss ehkta hõõgus näos, kus joovastuse helk, B
katräänja veretades tuksatas kui haav. A

Mu hõiskav veri ärapillatav, A
sind armastades värahtas kui välk – B
nelikvärss ehksu sülelused katsid mind kui telk, B
katräänning videvik meid varjas lillatav. A

Nii minagi! Ei õitsend eile veel, C
ei lõhnanud kui suviöine aid D
kolmikvärss ehk tertsettsu suudlusvihmas minu valge ihu. E

Kuid täna – tuhatkordnenud mu meel! C
ma aiman: aardeid veelgi rikkamaid D
kolmikvärss ehk tertsettmeil elult üllatavalt nopib pihu. E
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/luule_siimkornel.htm

BALLAAD on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest, peamisteks motiivideks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil.

Pastoraal on maaelu maalilisust kujutav karjaselaul, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim.

Jaak
Päev ju looja minemas
Tulipunase väravasse.
Kuu tõuseb Emajõelta.
Ööse valge kuningas
Vaatab ojakese peale,
Mis siin jookseb allikasta
Vana musta kalju juures.
Kõik maailm on hingamas,
Ööbik tasa laulemais.
Linnud teised magavad
Varjulises kuusemetsas.
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/1teema/kirjandus/kjpeterson2.htm